Läksin kodukaupade poodi kindla eesmärgiga: valida lahendused, mis päriselt vähendavad segadust ja teevad igapäeva lihtsamaks. Võrdlesin kahte lähenemist – “peida kõik kastidesse” ja “hoia asjad nähtaval, kuid paigas”. Tulemused olid erinevates tubades üllatavalt vastandlikud.
Esikus katsetasin korraga kahte varianti: avatud riiul + konksud versus suletud jalatsikapp ja kitsas ülakapp. Avatud lahendus tegi igapäevase liikumise kiireks, kuid tolm ja visuaalne müra kasvasid kiiremini. Suletud kapid hoidsid korra stabiilsemana, kuid nõudsid, et igal pereliikmel oleks kindel harjumus uksi sulgeda ja asju tagasi panna.
Väikese kodu hoiulahendustes osutus määravaks vertikaalne ruumikasutus. Võrdlesin madalat laia kappi ja kõrget kitsast riiulit: mõlemad mahutasid sarnase koguse, kuid kõrge riiul jättis põrandapinda vabaks. Samas pidin ülemistele riiulitele lisama ühtlased märgistatud karbid, et asju ei ununeks ega koguneks “üldsahtlisse”.
Säilituskastide valimisel katsetasin läbipaistvaid kaste ja ühtse tooniga kinniseid kaste. Läbipaistvad kiirendasid leidmist, kuid tekitasid riiulil kireva mulje ja soodustasid “toppimist”. Kinnised kastid tegid ilme rahulikumaks, kuid nõudsid sildistamist ja kindlat kategooriat, muidu muutus otsimine aeglasemaks.
Kodukontoris võrreldes avatud tööpinda ja sahtlitega lauda selgus, et segadus tekib pigem kaablitest ja pisiasjadest kui suurtest dokumentidest. Sahtlitega laud aitas hoida pinna puhtana, kuid ainult siis, kui lisasin sahtlisisu jaotajad. Avatud lahenduse puhul toimis paremini “päeva lõpu 5 minuti rutiin” koos väikese kandiku ja juhtmekanaliga.
Voodipesu osas tegin materjalide võrdluse, sest korrastatus algab ka pesukapi loogikast. Puuvillane satiin tundus siledam ja püsis kapis kompaktsemalt voltides, samas klassikaline puuvill andis igapäevaseks kasutuseks robustsema tunde. Linane võttis voltides rohkem ruumi, kuid oli hea valik, kui hoidsin komplekte rullis ja eraldi kotis, et kapp ei paisuks laiali.
Skandinaavia sisekujundusideid proovisin eelkõige selleks, et korrastamine ei tunduks “lisaprojektina”, vaid toetaks üldmuljet. Võrdlesin heledaid matte pindu ja tumedamaid aktsente: heledad toonid tegid väikese ruumi avaramaks, kuid nõudsid ühtlasemat hoiustamist. Tumedad aktsendid andsid struktuuri, kuid rõhutasid tolmu, mistõttu pidin valima suletumad hoiulahendused.
Taimede hooldus siseruumides mõjutas samuti korraldust, sest kastmistarvikud ja väetised kipuvad laiali jääma. Võrdlesin ühte “taimenurka” kandiku ja korviga ning hajutatud taimede hoolduskomplekte mitmes kapis. Üks keskne jaam tegi hoolduse lihtsaks ja vähendas tilku, kuid nõudis, et kõik tarvikud mahuksid ühte korvi ja püsiksid seal.